Satellite-Derived Bathymetry

Paljud madalad rannikualad on halvasti kaardistatud ning nende mõõdistamine laeva või lennukiga on aeglane, kulukas ja riskantne. EOMAPi satelliidipõhine batümeetria (SDB) kaardistab madalavee sügavust optilise satelliidipildistamise abil ilma kohapealse mõõdistamiseta, kasutades kiirguse ülekande võrrandi füüsikal põhinevat pöördvõrrandit, tehisintellekti ja masinõppe tööriistu ning kvaliteedikontrolli. Avaldatud projektides kasutatakse Sentinel-2, WorldView, Planet SuperDove ja Pléiades Neo pildimaterjali ning ICESat-2 lidar-sügavusprofiile (satelliidilidar-batümeetria), mida pakutakse tootena ja kasutatakse ebakindluste kontrollimiseks. Sügavuse kaardistamine järgib päikesevalguse tungimissügavust, näiteks 20–30 m Punases meres.

Ostjad esitavad huvipakkuva ala ning saavad teostatavuse hindamise, seejärel võrgustiku kujul batümeetria ja uuringuaruande. Sügavused viitavad vaikimisi madalaimale astronoomilisele tõusule (Lowest Astronomical Tide) ja sisaldavad LE90 ebakindlusi. Andmed on saadaval standardsetes GIS- ja hüdrograafilistes formaatides, S-57 ENC on saadaval tellimisel ning projekti veebirakendus on valikuline. Seotud teenustena pakutakse mitme allika batümeetria võrgustikke, mis ühendavad SDB andmed kaartide ja sügavusmõõtmistega, topo-batümeetria võrgustikke, rannajoone muutuste kaardistamist ning madalate alade andmebaasi.

EOMAP, mis on alates 2025. aastast osa Fugrost, teostab aastas umbes 100 SDB projekti ning selle SDB on integreeritud umbes 50 merendustabelisse üle maailma. Ühendkuningriigi Hüdrograafiaamet on kahel korral tunnistanud EOMAPi oma parimaks SDB raamistikupakkujaks, viimati 2022. aastal, ning kasutanud selle SDB-d ADMIRALTY kaardil BA 2066 Lõuna-Antigual, mis oli esimene merendustabel, mis sisaldas SDB-d. Uus-Meremaa Maaandmete Amet tellis Tonga 2 m täpsusega SDB uuringu. EOMAP tarnib ka EMODnet Batümeetriat ja Seabed 2030 projekti ning selle SDB on pälvinud Baieri innovatsiooniauhinna ja Copernicuse tehnoloogiaauhinna.